— www.Karjatnurme.ee —

Tänapäev

Karjatnurme on pisike ning sõbralik küla Valgamaal Helme vallas oma 132 (2008) elanikuga. Karjatnurmet on igal seiklejal kerge leida, küla läbib Pärnu-Valga maantee oma 39dal kilomeetril ning lähim linn Tõrva asub Karjatnurmest kõigest 10 kilomeetri kaugusel.

Karjatnurmes puudub küll oma loomaaed, kino ning "hängimiskeskus" kuid aktiivsete ja positiivsete inimestena oleme leidnud neile väärilised alternatiivid. Küla ümbritseb tihe ja lai mets, jälita karusid või uuri linde, kahjuks elevante pole veel nähtud. Meil juhtub iga päev sündmusi, mida võiks otsekui televiisorist vaadata ning ilma portugali, hispaania või saksa keeleta. Ja mis saab kaubanduskeskus vana hea kogunemis- ja jutuvestmiskoha, päevakeskuse, vastu?! Samuti on Karjatnurme ööd ja päevad sama pikad ja pimedad nagu Tallinnaski. Ainult meil laulavad rohutirtsud ja pinisevad sääsed :)

Rääkides tõsisemalt vaatamisväärsustest, ei ole Karjatnurmel kahjuks midagi ennenägematut pakkuda. Karjatnurmes avati 2009. aastal mälestuskivi siin sündinud luuletaja ja tõlkijale, Erni Hiirele. Ülejäänud vaatamisväärsused on ainuüksi ajaloohõngulised vanad majad, saeveski ning muusikasalong.

2007. aastal valmis Karjatnurmes võrk- ja korvpalliväljak ning 2008. aastal ehitasid kohalikud külamehed simmanite ja pidustuste pidamiseks oma niinimetatud laululava ning tantsuplatsi. Karjatnurmes asub ka 2005. aastal ehitatud jalgrattutitele mõeldud puhkamiskoht ehk kohalike keeles "Roheline Konn".

Samuti ettevõtlust jätkub külas küllaga. Karjatnurmes asub siinne suurim veise- ja piimakarjakasvatus (Vao Suurtalu), kohalik saeveski ning mitu-mitu magusate marjade, maasikate kasvatajat.

Ajalugu

Karjatnurme arvatakse olevat Laagiste (1624 Laetzs) tütarasula, 1620. - 30.-ndail aastail on mainitud Karjatnurmega seoses Härjapoisi talusid. Karjatnurmes on olnud ka telliselööv, kool ja Taagepera vallamaja.

Karjatnurme ehitati 1860. aastal koolimaja, kus õpetajaks oli Andres Rusi. Maja oli üsna väike, vaid kahetoaline, millest üht kasutati klassiruumina. Kaugema nurga tüdrukutel oli lubatud seal ka öösiti magada. Teine ruum oli poiste magamistoaks. Õpilasi oli nendel aegadel koolis Marie Veidenbergi sõnul 40 - 50 ringis. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, maateadust, usuõpetust, kirikulaule jms. Koolis oli kokku kolm klassi. 1890. aastal põles kahjuks kool aga maatasa. 1891. aastal ehitati ta küll uuesti üles, aga järgmisel aastal sai ta jällegi tuleroaks. See sai ilmselt ajendiks hoopis suurema koolimaja ehitamisele. 1907. - 1936. aastani töötas Karjatnurme neljaklassilise kooli õpetajana Andres Rusi. Andres Rusi oli pärit Viljandimaalt Kärstna vallast. Ta lõpetas Viljandi vaimuliku seminari koos Johannes Laidoneriga.

Karjatnurmes sündis 1909. aastal filoloogiadoktor Eduard Laugaste, kes on avaldanud uurimusi eesti kirjanduse ja rahvaluule kohta. Eduard Laugaste nimega on seotud Tartu Ülikooli üks kuulsamaid üritusi: dokumentaalfilmid "Kihnu pulmad", "Salu talus", "Suur Tõll" ja teised. Tema eestvõttel jäädvustati filmilindile meie rahvakombeid ja muistenditega seotud paiku.

Karjatnurmes on sündinud ka Erni Hiir, kes oli eesti luuletaja ja tõlkija. Erni Hiir sündis 29. märtsil 1900. aastal Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas renditaluniku pojana. Õppis Taagepera vallakoolis Alal. 1911. - 1918. aastani Tartu reaalkoolis, 1920. - 1921. aastani A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921. - 1922. aastani vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Erni Hiir suri 27. oktoobril 1989. aastal.

Allikad: eestigiid.ee, wikipedia.org

Huvitavat

Kontaktandmed ja tagasiside: Karjatnurme külast pakub tagasisidet Karjatnurme Külaselts. Kontakte vaata külaseltsi leheküljelt →